Цикл-метод обучения. (Методика преподавания эстонского языка)

Разделы	Иностранные языки
Тип	Курсовая
Формат	Microsoft Word
Язык	Эстонский
Сдавался/использовался	1999г., Нарва, Министерство просвещения и образования Эстонской республики, Нарвская высшая школа
Примечание	На эстонском языке
	Загрузить архив:
	Файл: 012-0021.zip (16kb [zip], Скачиваний: 111) скачать

NARVA KÕRGKOOL

RIIGIEKSAMITÖÖ EESTI KEELE ÕPETAMISE METOODIKAST

NARVA, 1999.

Sisu.

1. Sissejuhatus………………………………………….. 2

2. Tsükkel………………………………………………. 6

3. Tunniplaan……………………………………………7

4. Lisad………………………………………………….. 8

Viiimasel ajal metodistid eelistavad võimalikult rohkem kasutada võõrkeele õpimisel kommunikatiivseid meetodeid. Kommunikatiivõppe oletab, et uue materiali õpimine ja omandamine toimub läbi suhtlemise. Nii põhiliseks õpitajate ülesandeks on luua tunnide käigus niisuguseid situatsioone, kus õpilastel tekkiks suhtlemise vajadus võõrkeeles. Minu arvates, loodud õpetaja poolt suhtlemissituatsioonides ei piisa. Suhtlemissituatsionist on rohkem kasu siis , kui ta tekkib tavalises elus.

Laps tegeleb heameelega sellega, mille eesmärgist ta aru saab. Kaasaegne õpilaste põlvkond saab aru eesti keele õpimise vajadust. Nad saavad aru, et elavad Eestis, et eesti keel on riigikeel, ja teavad eesti keele vajadusest kõrghariduse saamisel. Nad teavad juba oma vanematelt, et eesti keele oskust nad vajavad meeldiva elukutse omandamiseks ja ka hea palkaga töö saamiseks.

Aga meie regiooni probleem on selles, et meie oleme piiratud keelelistes kontaktides tavalises elus, tähendab kooli seinate väljaspool. Suhelda eestlastega me saame ainult regiooni väljaspool. Palju vanemaid saavad sellest aru. Sellega ma seletan, miks nad saadavad oma lapsi eesti peredesse: selleks et seal nad õpiksid eesti keelt. See maksab aga palju (umbes 1000 EEK ühe nädala eest). Mida võib pakkuda selle asemel?

Mulle meeldib mõtte, kui klass vene koolist sõbrustab klassiga eesti koolist. Nad võiksid teine teisele külla sõita, teha erinevaid peosid koos ja samal ajal vene lapsed õppiksid eesti keelt. Lapsed saaksid lisamotivatsiooni keele õpimiseks.

“Oled liiga naiivne! Sa ei ole koolis töötanud! Sa ei tea, kui raske see on. Kooli tulles sul kadub niisugune soov. Koolis sind ootab rutiine töö. Sul ei ole aega niisugusteks asjadeks!” – nii rääkisid mulle minu tuttavad eesti keeli õpetajad. “Miks ka mitte?!?” – mõtlesin mina, sestolen niisuguseid näiteid tegelikuses näinud, kui kõik toimub just nii, nagu ma ka kujutan ette. Muidugi suur tähsus on siin õpetaja ja klassiõpeta tegevusel. Jah, see on raske, aga pole võimatu. Kui on selline eesmärk, siis võib alati leida võimalusi tema saavutamiseks. Sellega ka lapsed saavad hea stiimulija selgitust milleks nad õpivad mingit teemat eesti keeli tundides.

Niisuguseid kontakte luua eelistaksin mina neljandast klassist. Neljandas klassis õpilased omavad juba piisavat sõnavara, et suhelda olmeteemadel. Niisugune suhtlemine oleks nende jaoks heaks stiimuliks eesti keeli arendamiseks.

Just sellepärast olen valinud niisuguse teema oma õppetsükli jaoks. Tsükli teema on jutt iseendast. Selle õppetsükliga algab õppetöö neljandas klassis. Selle teema valikuks on mul mõned põhjused. Kõige pealt, neljandas klassis algab uus õppeastme. See tähendab, et klassis võivad tulla uued õpilase. See teema annab mulle võimaluse tutvuda nendega ja nende eesti keele oskusega. Teiseks, see teema on vajalik sõbraliku kontakti loomiseks mõne eesti kooli klassiga, sest esiteks nad vajavad ennast tutvustada. Kolmandaks, selle teema õpimine on õppekavas ettenähtud.

Vastavalt õppekavale selle teema õpimine algab teisel õppeastmel suhtlusoskuste valdkonnas “Inimene ja perekond”.Õppekavale vastavaltõpilane peab oskama andma andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumber jm.) ja küsima samasuguseid andmeid teistelt. Programmi järgi seda teemat õpitakse esimesena.

Kõige pealt tahan öelda eesmärkidest mida ma taotlen oma tsükliga. Tsükli käigus toimub suhtluskeele edasine täiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kõnes. Kõige pealt on vaja korrata õppematerialli, mis on õpitud esimesel õppeastmel. Selle tsükliga mul on võimalus õpilasi õppeprotsessi käiguse pärast pikka koolivaheaega sisse viija. Oma tsükliga võin ka õpetada ümbrikuid õigesti vormistama ja oma adressi õigesti kirjutama. Õpilane õpib andma andmeid oma vanusest, välimusest, lemmiktegevusest, nimetama oma telefoninumbrit. Liisaks tsükli käigus harjutatakse mõne hääliku hääldamist. Mis puutub materjallidesse, mida ma kasutan, siis põhiliseks on eesti keele õpik vene koolide 4. klassile, mille autorid on Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar. Liisamaterialid on on võetud “Aabitsast” eesti koolide jaoks (hääldusharjutus 1. ja 2. tunni jaoks) ja eesti keele õpimist algkoolile “Tere päevast! 1” (liisusalm 3. ja 4. tunni jaoks) /autorid Õie Vahar ja Lea Maiberg/.

Milliseid teadmisi selle tsükli piires õpillased juba omavad:

· nad võivad ütelda oma nimi ja perekonnanimi

· võivad nimetada linna kus elavad ise ja nende sõbrad

· teavad arvusid (1-100)

· teavad värve ja värvevarjundeid

· teavad mõnede kehaosade nimetusi

· suudavad erinevates õppetegevuse vormides osaleda

· omavad rühma-, paari- ja individuaaltöö oskusi

· teavad mõni nimi- ja asesõnade allalütleva ja alaleütleva käänete vorme

Terve tsükkel on on jagatud etapidele.

Esimese etappi nimetus on “Saagem tuttavaks”. Selle etapi eesmärk on korrata sõnavara, mis kasutatakse tutvuse käigus.Liisaks õpilased peavad eraldama eesti nimesid vene nimedest. Põhilised osaoskused, mis sel etapil on audeerimine, rääkimine, kirjutamine. Nende oskuste arendamiseks kasutatakse järgmiseid harjutusi:

1. kuula nimesid ja pane nendest kirja eesti nimesid

2. nimeta oma pinginaabrile oma nimi ja perekonnanimi ja küsi sama temalt..

3. koosta nimedest kett nii et järgmine nimi algas eelmise nimi viimase tähega

Teise etapi nimetus on “Minu aadress”.Kuidas oli juba öeldud, nad võivad nimetada kus elavad nad ise ja nende sõbrad. Uueks sel etapil oled nimetada oma aadressi (tänavat, maja ja korteri numbrit). Tähelepanu peaks pöörata –s ja –l lõppudele linnade nimetustes. Õpilased õpivad ka kirjutama oma aadressi õies vormis (nii ümbrikul, kui ka kirjalikus kõnes). On vaja korrata arvusid ühest sajani. Põhilised osaoskused mis arendatakse sel etapil on vestlemine ja kirjutamine.

ülesanded:

1. reageeri küsimustele

2. Kosta oma teksti näidendi järgi

3. kuula ja kirjuta mida sa kuulsid

4. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1)

5. vaheta allakripsutatud sõna

6. kuula teksti ja tõlgi

Kolmanda etapi nimetus on “Helista mulle”.

Põhiline eesmärk: uue kõnekonstruktsiooni pähe õppimine (Minu telefooninumber on …). Sel etapil me kordame uuesti arvusid.

Osaoskused: vestlemine ja audeerimine.

Töövormid: frontaaltöö japaaritöö.

Samal ajal õpilased õpivad hinnata teineteise vastuseid. Igaüks nendest peab lugema oma pinginaabrile telefoninumber (lisa 2). Pinginaaber peab kontrollima vastuse õigust ja panna hinna. Lisaks harjutatakse alaleütleva käändevorme (näit: Mida sa paned Katjale? Ma panen Katjale 5/4/3/…).

Nelja etapi nimetus on “Kui vana ma olen”.

Põhiline eesmärk: õppida oma vanuse kohta andmeid andma. Õpilased õpivad pähe keelekonstruktsiooni (vastus küsimustele: Kui vana sa oled?): mina olen … aastat vana.

Töövormid: paaritöö.

Osaoskused: vestlemine ja rääkimine.

Ülesanded:

1. küsi klassikaaslaselt tema vanus (kettemäng).

2. koosta jutustuse antud andmete kohta.

Viie tsükli teema on “Minu välimus”. Siin õpilased kordavad värve. Nad omavad ka uue keelekonstruktsiooni välimuse kirjelduses:

kasvust: Mina olen pikka/lühikest kasvu.

juustevärv: Mul on tumedat (heledat) pikkad (lühiked) juuksed.

silmadevärv: Mul on sinised (hallid jne.) silmad.

Töövormid: paaritöö.

Oskused: vestlemine, kuulamine.

Ülesanded:

1. Kirjelda ennast pinginaabrile

2. kirjelda klassikaaslast

3. jutustuse koostamine antud andmete kohta

Kuue teema nimetus on “Minu lemmikmäng”

Eesmärk: uue sõnavara omamine (teemad “lemmikmäng” ja “lemmiktegevus”); uue keelekonstruktsiooni omamine ( meeldib + Os. + da-inf.).

Osaoskused: kuulamine ja vestlemine.

Ülesanded:

1. kuula ja kirjuta vajalikut arve vajaliku värviga ( näit: Kirjuta 58 kollase pliiatsiga).

2. pantomiim

3. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1).

Sellel etapil toimub eelõpitud materjalikordamine ja tsükli lõpputööks valmistamine (jutustus iseendast).

Viimasel etapil, mille nimetus on “Tahaksin jutustada iseednast”, tsükel lõpeb kontroltööga. Õpilased jutustavad iseendast ettevalmistatu plaani järgi:

· nimi

· perekonnanimi

· aadress

· telefooninumber

· vanus

· välimus

· lemmiktegevus

Kõik teised oma kaaslaste kuulates peavad täitma visiitkarte mida nad valmistasid ette kodus näidendi järgi.

Osaoskused: audeerimine ja vajaliku informatsioonieraldamine kõnest, kirjutamine.

Tunnilõppus õpilased saavad ülesadeks joonistada oma pinginaabri või sõbra portree ja koostada temast jutustuse (kirjalikult) sama plaani jargi.

Niimodi tsükli lõpus peavad õpilased jutustama iseendast ja teistest ja andma neid andmeid kirjalikus vormis.

Tsükkel

Kogemuslikvaldkond: Inimene ja perekond.

Arendatav teema: Jutustus iseendast.

Kogemuslik ülesanne: Õpilane peab jutustama iseendast: nimetama oma nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumbri, kasvu, silma ja juustevärv, lemmiktegevust.

Eesmärgi saavutamiseks läbitavad astmed.	Osaoskused.	Keeleteadmised ja grammatika.
1. Saagem tuttavaks.	rääkimine kirjutamine lugemine	sõnavara teemale “nimed”
2. Minu aadress.	rääkimine audeerimine	-s ja –l lõppud linnade nimetuses; aadressi õige vormistamine; arvud (1-100)
3. Helista mulle!	rääkimine kuulamine	keelekonstruktsioon: “minu telefoninumber on …”; nimisõnade alaleütleva käändevormid.
4. Kui vana ma olen?	rääkimine vestlemine	keelekonstruktsioon: “Mina olen … aastat vana”
5. Minu välimus.	vestlemine kuulamine	keelekonstruktsioonid ja sõnavara teemale
6. Minu lemmikmäng, minu lemmiktegevus.	vestlemine kirjutamine	sõnavara teemale keelekonstruktsioon: meeldib + Os. + da-inf. sõna “…koos”
7. Tahaksin jutustada iseendast.	rääkimine audeerimine kirjutamine

Kogu tsükkel on planeeritud 4. tunniks.

Õppetsükli kultuuriaspekt: õpilased õppivad jutustada iseendast – väga vajalik oskus uue kontakti loomiseks.

Õppetsükli üldarendavaspekt: õpilased võivad õigesti kirjutamaaadressi ümbrikule.

Hinnang:

1. Hinnatakse õpilaste aktiivsust tunni käigus.

2. Hinnatakse koduülesannete täitumise õigust.

3. Hinnatakse töö paarides.

4. Hinnatakse oma kaaslaste töö õpilaste poolt.

5. Hinnatakse lõpputöö koostamiseja lisaülesannete täitumise õigust.

Tunniplaan

See tund on teine selles õppetsüklis.

Tunniteemad: Minu vanus. Minu telefonninumber. Minu välimus.

Eesmärgid:

· hääldusnormide meeldetuletamine

· sõnavaraja keelekonstruktsioonide teemadele omandamine ja esimene kinnistamine

· kuulamise arendamine

· monoloogilise kõne arendamine

Grammatika:

· nimisõnu alaleütleva kändevormid

Õppevahendid:

· luuletused

· pidid

· kaardid väikeste andmebaasidega

Tunnikäik.

1. Tunni organiseerimine (hääldusharjutus – lisa 4) /5min/

2. Eelõpitu kordamine (harjutus “Paranda vigu”- lisa 5) /5min/

3. Uue materialli õpimine:

- teema “Helista mulle!”(kettemäng; harjutus “Mul on sõber. Tema telefoninumber on …” – paaritöö; oma kaaslaste hindamine – lisa 2) /7 min/

- teema “Kui vana ma olen?” (frontaltöö-lisa 6; paaritöö)/ 5min/

- teema “Minu välimus” (frontaltöö – lisa 7; paaritöö – lisa 1) /13 min/

4. Üldistav etapp /5min/

5. Kodune ülesanne. /5min/

6. Tunni lõpp.

Lisa 1

KATRIN

TARTU

NARVA MNT. 35- 11

TEL. 23 73 16 18

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

SIRJE

SILLAMÄE

VIRU 6 - 16

TEL. 23 97 35 17

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

HEIDI

JÕHVI

MÕISA 5

TEL. 23 32 42 12

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

ERKI

TALLINN

SINIMÄE 6-7

TEL. 26 34 72 11

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

MARGUS

KOHTLA - JÄRVE

PARGI 13-24

TEL. 23 34 87 63

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

PEETER

OTEPÄÄ

KESK 4-7

TEL. 25 57 11 14

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

ENO

TALLINN

SINIMÄE 6-7

TEL. 26 34 72 11

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

ARGUS

KOHTLA - JÄRVE

PARGI 13-24

TEL. 23 34 87 63

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

LIISA

SILLAMÄE

VIRU 6 - 16

TEL. 23 97 45 16

JUUKSED

SILMAD

MÄNG

Lisa 2

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

ÄNNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

ÄNNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11

ENN:

24 64 13 12

GUSTAV :

25 75 11 31

GUNNAR:

23 11 12 13

EERO:

25 56 77 41

HEIKI:

75 77 35

GUIDO:

45 64 28 87

KAAREL:

23 33 45 62

KALJO:

24 56 13 23

OSKAR:

23 90 76 54

JAAN:

25 12 34 31

NILS:

23 56 74 23

NEEME:

24 75 43 02

AUDU:

23 65 84 22

BORISS:

64 24 12 72

DMITRI:

21 64 78 90

ERKI:

52 66 84 11

AILI:

23 54 13 38

ENE:

22 66 74 31

KAIRI:

24 65 75 80

TELJA:

23 56 09 77

OLVI:

23 56 31 23

SIIRI:

26 76 11 13

ULVI:

26 13 16 19

VIRVE:

24 17 19 43

PILVI:

24 62 71 26

TIIU:

25 64 68 94

ÄNNI:

26 90 09 85

ULMI:

27 99 76 11